E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Mis teeb veebifoorumi kas heaks või halvaks? Õpitavus Foorumi puhul on oluline, et kasuajatel oleks vestlustest ja aruteludest osasaamiseks võimalikult vähe pingutada, seega veebileheke registeerumine peab olema mugav ja kiire. Kui potentsiaalne kasutaja näeb tohutukt lahtreid, mida ta peab registreerimiseks täitma, võib ta huvi vaibuda. Aktiivse foorumi säilitamiseks ja kasvatamiseks peavad olema kogukonna liikmetele reeglid. Need reeglid on see tuum, mis kogukonna tekkimist võimaldab Tõhusus Kui eelnevalt esile toodud nõuded on täidetud siis on ka kõik eeldused eduka foormi säilitamiseks täidetud, ning ta peaks olema ka piisavalt käideltatav et kõik saaksid seal hakkama postituste tegemisega koheselt Meeldejäävus Kasutaja peaks olema suuteline foorumi naasema ilma probleemideta, kui ta seda ei suuda siis tegu on foorumi struktuurse veaga. Selleks et sellist olukorda vältida oleks mõistlik veebileht ehitada võimal
Postitused
E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid
Tarkvara arendus Angiilse mudeli järgi: Võtan näiteks ühe projekti, millega ma äsja tegelesin. Ettevõttel tekkis murekoht, kuna puudus keskne logimissüsteem, mistõttu oli keeruline tuvastada, miks mõni switch või virtuaalmasin oli katki läinud. Seega oli püstitatud probleem, mida lahendada. Järgmise nädala jooksul testisin ja seadistasin erinevaid lahendusi, milleks olid ELK stack ja Prometheus/Grafana. Järgneval nädalal tehti otsus kasutada ELK stacki ja ma jätkasin selle lahenduse ülesehitamisega. Esimese kuuga saime keskse logimissüsteemi tööle ning nüüd keskendume platvormi optimeerimisele ja selle intensiivsemale kasutamisele. Tarkvara kui teenus (Software as a Service, SaaS): Tarkvara kui teenus (Software as a Service, SaaS) on tarkvara tarbimise mudkus tarkvara pakutakse pilveteenusena või litsentsina. Selle eeliseksel, ja ka miinuseks on, et tarkvara ei ole vaja ega saa osta, vaid tavaliselt tellitakse kuutasu või tellimuse alusel. Mõned kuulsamad ja edukamad näited sellest är
E-ITSPEA 10: Anarchism triumphant: Free software and the death of copyright
Anarchism triumphant: Free software and the death of copyright Molgeni 20 aasta tagune artikkel "Anarchism triumphant: Free software and the death of copyright" Nagu ka pealkirjast näha siis enamus jutust käis sellest kui pahad on igasugused enterprise lahendused ja kui tore on tasuta tarkvarad, millega iseenesest ma küll nõustun. Kuid ise leian, et tasulisestarkvaras pole midagi valet kui just etteõtte eesmärk ei ole asjast võimalikult palju raha välja pigistada nagu nt enamus tänapäeva suured arvutimängude tootjad. Ta nägi küll ära, et oleme liikumas maailma kus aina suuremat rolli mängib vabavara. Ehe näide on kasvõi see, et enamus it süsteemid mida me tänapäeval kasutame jooksevad dockeri peal, mis jooksutab Linuxi masinaid mille confe hallatakse omakorda kui mitte dockeri endaga siis Ansible või Puppeti abil ja nende kõgipuhul on tegu vabavaraga. veel üks suur asi millega ta pihta sai oli nn traditsioonilise muusikatööstuse kokkuvarisemise. Millele tegi esmalt algust e
E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus
Newell ja Jobs kaks spektrumi eriotsa Gabe Newell ja Steve Jobs on kaks ikoonilist figuuri tehnoloogiamaailmas, kellel on mõlemal eristuv juhtimisstiil. Gabe Newell, Valve-i tegevdirektor, on tuntud oma koostööle ja detsentraliseeritud juhtimisele pühendatud süsteemile. Ta soodustab struktuuri organisatsioonis, kus töötajatel on suur autonoomia ning neid julgustatakse osalema projektides, milles nad on kirglikud. See lähenemine rõhutab loovust, innovatsiooni ja meeskonnaliikmete vastutustunnet. Newelli juhtimisstiil soodustab katsetamist ja riskivõtmist ning see on viinud läbimurdeliste toodeteni, nagu Steam, Valve Index, Half-life, Counter Strike ja DOTA. Teise spektrumi otsas oli aga Steve Jobs, kes Apple Inc kaasasutaja ja tegevjuhina oli tuntud oma visiooni ja autoritaarse juhtimisstiili poolest. Jobs oli tuntud fanaatilise täiuslikkuse poole püüdlemise ja oma kõrgete standardite poolest toodete kujunduse ja kasutajakogemuse osas. Ta oli sügavalt kaasatud igasse Apple'i t
E-ITSPEA 8: IT proff...?
IT sektor ja roll töötajate haridusel Põhiharidus: Põhiharidsuega IT mehi kohatakse enamasti väikestes ettevõttetes IT spetsialisti rollis, kuid kahjuks nende võimalused karjääriredelis edasiliikuda on piiratud. See on peamiselt tingitud sellest, et eeldatakse spetsiifilist erialast haridust või kogemust, mida on üsna raske niisama ise omandada. Kutsekeskharidus/kutsehariduse: Kutseharidusega hakkavad juba uksed vaikselt avama. Näiteks leidub palju kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste DevOps meeskondades ja isegi juhtivatel ametikohtade, kuigi see on pigem erandlik. Enamasti kutseharidusega IT proffide omapäraks on suur õppimis tahe ja pidev soov edasi arendada. Paljud neist on ka arvamusel, et ülikooli haridus ei ole tänapäeval vajalik, millega ma küll nõustun aga ega ta halb ei ole, kui ka see olemas oleks. Kõrgkooliharidus: Kõrgkoolidest pärit inimesed domineerivad sageli juhtivatel ametikohtadel. See tuleneb osaliselt vajadusest suhelda välispartneritega ning kõrghariduse olemasol
E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Vmware litsentsimise varjatud pool VvVB Jump to Mis või kes on VMware: Virularseerimis valdkonnas seisab VMware kuningana, pakkudes lahendusi, mis on muutnud viisi, kuidas ettevõtted oma IT-infrastruktuuri haldavad. Kuid mugavuse ja efektiivsuse lubaduste kõrval on aga murekoht, milleks on VMware'i litsentsimise keerukas ja sageli koormav labürint. komplekssus toob segadust: VMware'i litsentsimismudel on kurikuulsalt keeruline, erinevate väljaannete, versioonide ja lisandmoodulitega. Selle keerukuse navigeerimine nõuab iga pakkumise põhjalikku lahkamist, sageli isegi konsultantide kaasamist. Ettevõtete jaoks tähendab see lisaaega ja ressursse litsentsilepingute tegemisel, mis takitsab ettevõttel põhitegevusele keskendumist. Kulude ületamine ja ebakindlus: VMware'i litsnetsi hindade läbipaistmatus võib klientidele tuua ootamatuid kulusi. Mitmete komponentide arvessevõtmine, nagu CPU-pesad, virtuaalne RAM ja funktsioonid nagu kõrge kättesaadavus või elav ümberpaigutu
E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber
Piraatlus, kui nähtus Võtame siis kohe ühe vastuolulise teema käsile, mis sageli tekitab vaidlusti ja selleks oleks interneti piraatlus. Muidugi pean tõdema et piraatlus on ebaseaduslik ja tegitab autoritele materiaalset kahju, aga kuna enamasti saavad sellega pihta suured ülemaailmsed ettevõtted, siis pean tõdema et mul neist kahju isiklikult ei ole. Võtame ette näiteks voogedastusplatvormid nagu Netflix, Amazon Prime ja Disney+, mis algselt olid nagu valgus tunneli lõpuks lubades meile vabadust kaabeltelevisioonist, kuid nüüdeks on tegu praktiliselt sama asjaga lihtsalt õrnalt teise maitsega. Erinevad viisid, kuidas on üritatud piraatlust piirata 1990ndad: USA Kongress võttis vastu mitmeid seadusi, mis olid suunatud digitaalse piraatlusega tegelemisele, sealhulgas Audio Home Recording Act, mis kehtestas digitaalsetele heliseadmetele koopiakaitse nõuded ja maksu tühjadele meediatele (plaadid, kõvakettad, flobbyid), ka eestis on sarnane maks kehtestatud. 2000ndad: Digitaalse aasta