E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 



Piraatlus, kui nähtus


Võtame siis kohe ühe vastuolulise teema käsile, mis sageli tekitab vaidlusti ja selleks oleks interneti piraatlus. Muidugi pean tõdema et piraatlus on ebaseaduslik ja tegitab autoritele materiaalset kahju, aga kuna enamasti saavad sellega pihta suured ülemaailmsed ettevõtted, siis pean tõdema et mul neist kahju isiklikult ei ole.

Võtame ette näiteks voogedastusplatvormid nagu Netflix, Amazon Prime ja Disney+, mis algselt olid nagu valgus tunneli lõpuks lubades meile vabadust kaabeltelevisioonist, kuid nüüdeks on tegu praktiliselt sama asjaga lihtsalt õrnalt teise maitsega.


Erinevad viisid, kuidas on üritatud piraatlust piirata


1990ndad: 

USA Kongress võttis vastu mitmeid  seadusi, mis olid suunatud digitaalse piraatlusega tegelemisele, sealhulgas Audio Home Recording Act, mis kehtestas digitaalsetele heliseadmetele koopiakaitse nõuded ja maksu tühjadele meediatele (plaadid, kõvakettad, flobbyid), ka eestis on sarnane maks kehtestatud. 

2000ndad:

Digitaalse aastatuhande autoriõiguste seadus (DMCA) andis Hollywoodile kontrolli meelelahutusseadmete kujundamise üle, sidudes tehnoloogiad DRM-skeemidega. Salvestusmuusika tööstuse tegevus viis My.MP3.com sulgemiseni, lükates edasi pilvemuusika teenuste teket.

2001. aastal sunniti Napster äritegevuse lõpetama ning paljudes osariikides kriminaliseeriti filmide salvestamine videokaameraga. Üksikisikute failijagamise vastu esitati kohtuasju, ja Hollywood kaebas 

2004. aastal Kaleidescape'i kohtusse nende DVD-jukeboksi toote pärast. 

2008. aastal vastu võetud PRO-IP Act suurendas autoriõiguste rikkumiste eest karistusi ja võimaldas domeenide konfiskeerimist/ blacklistimist. Seega kohe ka alustati  piraatsaitide domeenide konfiskeerimist, sealhulgas Megaupload, ThePirateBay, PopcornTime. '




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kujutis
  E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond Jump to navigation Jump to search Asjade internet (ingl. k.  Internet of Things  –  IoT ) Tänapäeva digitaalmaailmas on selline asi nagu asjade internet (IoT) paljutele tundmatu, kuid Sellised lahendused on muutunud lahutamatuks osaks meie rutiinist ja elustiilist pakkudes nii mugavust, kui ka efektiivsust. Näited seadmetest: Seadmed, millega saab kaugjuhtimise teel või automaatselt seadistada valgustust ja kütteseadmeid, turvasüsteemid (näiteks alarmid ja Wi-Fi kaamerad, sealhulgas lasteaedades ja lastehoidudes kasutatavad videomonitorid), meditsiiniseadmed (näiteks juhtmeta südamemonitorid ja insuliinipumbad), termostaadid, kaasaskantavad seadmed nagu näiteks pulsikellad, valgustusmoodulid valgustuse aktiveerimiseks või väljalülitamiseks, targad kodumasinad (näiteks nutikülmkapid ja nutitelerid), kontoritehnika (näiteks printerid), meelelahutusseadmed (nutitelerid, sh näiteks telefoniga juhitavad telerid ja muusikakeskused), kütusemahutite seiresü
Lisateave
Interneti kujunemislugu 1960ndate alguses polnud meie kallist interneti veel loodutki, maailmas oli kuskil 10 000 arvutit, mis küll maksid tuhandeid dollareid kuid tänapäeva mõistes on nad sama võimsuselt nõrgemad kui kalkulaatorid. ehe näide sellest oleks Apollo 11 pardal olnud Apollo Guidance Computer millel oli kokku 15biti mälu. 1970ndatel olid asjad juba nii kaugel, et loodi UNIXI operatsiooni süsteem ning USA kaitseministeeriumi poolt loodi ARPANET, mis on meie tänapäevase interneti eelkäia. Põhiline kasutusala oli teaduse edenamite, ehk ülikoolide vahelise ühenduse loomine. 1980ndad olid võrgunduse tiigrihüppe ajastu, kus loodi ja võeti kasutusele erinevad protokollid mida me siiani kasutame nagu näiteks DNS, TCP/IP, Telnet,  SNMP.  1990ndad ARPANET-i eluiga sai läbi ja tuli meile tänapäeva inimestele tuttav internet, ehk world Wide Web. Aastaks 2000, Internetil on milion hosts´i ARPANET on 10 aastat surnud arvutid on 10x kiiremad Võrgu bandwidth on 20 milionit korda suurem
Lisateave

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

  Vmware litsentsimise varjatud pool VvVB Jump to  Mis või kes on VMware: Virularseerimis valdkonnas seisab VMware kuningana, pakkudes lahendusi, mis on muutnud viisi, kuidas ettevõtted oma IT-infrastruktuuri haldavad.  Kuid mugavuse ja efektiivsuse lubaduste kõrval on aga murekoht, milleks on VMware'i litsentsimise keerukas ja sageli koormav labürint.  komplekssus toob segadust:  VMware'i litsentsimismudel on kurikuulsalt keeruline, erinevate väljaannete, versioonide ja lisandmoodulitega. Selle keerukuse navigeerimine nõuab iga pakkumise põhjalikku lahkamist, sageli isegi konsultantide kaasamist. Ettevõtete jaoks tähendab see lisaaega ja ressursse litsentsilepingute tegemisel, mis takitsab ettevõttel põhitegevusele keskendumist.  Kulude ületamine ja ebakindlus:  VMware'i litsnetsi hindade läbipaistmatus võib klientidele tuua  ootamatuid kulusi. Mitmete komponentide arvessevõtmine, nagu CPU-pesad, virtuaalne RAM ja funktsioonid nagu kõrge kättesaadavus või elav ümberpaigutu
Lisateave